Otse lehele

Uudised

Eesti on Economisti e-valmisoleku edetabelis Ida-Euroopa riikidest esimene

Economisti ja IBMi koostöös läbi viidud uuringu järgi kasvab e-valmisolek jätkuvalt kogu maailmas: 70 vaatlusaluse riigi keskmine e-valmisoleku indeks 10 punkti skaalal tõusis 6,39-ni, eelmise aasta näitaja oli 6,24. Tänavune liider on Ameerika Ühendriigid 8,95 punktiga, järgnevad Hong Kong ja Rootsi. Eesti on Ida-Euroopa riikidest esimene ning maailma lõikes 7,10 punktiga 28. kohal. Läti ja Leedu on vastavalt 37. ja 38. kohal.

Üldise kasvu taustal on ka langejaid, tähelepanuväärseimad neist esikümnes. Neli aastat järjest maailma kõrgeima e-valmisolekuga riigi tiitlit hoidnud Taani langes neli kohta. Sarnaselt langes nelja koha võrra Šveits ning kolme koha võrra Soome (kelle asemel tuli esikümnesse Austria). Kõigis vaatlusalustes valdkondades on infotehnoloogia arengutempo hoidmine raske ülesanne. Näiteks Euroopa IT liidrite hulka kuuluvad Soome ja Taani ei suutnud säilitada varasemat IT kulutuste taset ega suurendada digitaalsete kanalite juurdepääsetavust. Kontrastina neile on esikümnes üles liikunud riigid USA, Hong Kong, Holland ja Austraalia sellega hakkama saanud ning muutunud innovaatilisemaks.

Vahe eesrindlaste ja sabassörkijate vahel 2008. aasta tabelis taaskord vähenes, mis annab lootust arvata, et nn digitaalne lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel kahaneb. Samas oli selle lõhe kahanemise tempo sel aastal väiksem kui eelnevatel. Madalaima e-valmisolekuga riigid ei suutnud edetabelis tõusta (kuigi enamik neist siiski parandas oma skoori), osaliselt seetõttu et nende ärikeskkonnad on jäänud suuresti muutumatuks. Sidevõrkude kättesaadavuse paranemine mitmetes arengumaades, eriti Ladina-Ameerikas, on samuti hoiatavalt aeglane. Positiivne on aga mõne madala indeksiga riigi – Saudi-Araabia, Tai ja Egiptus – tõus edetabelis just tänu võrkude juurdepääsetavuse paranemisele.

Meetodist
Alates 2000. aastast on Economisti äriinfo üksus (Economist Intelligence Unit) igal aastal koostanud riikide e-valmisoleku edetabeli, kasutades meetodit, mis on välja arendatud koostöös IBMi üksusega Institute for Business Value. E-valmisoleku indeks mõõdab riigi e-äri keskkonda erinevate faktorite kaudu, mis iseloomustavad turu valmisolekut rakendada Internetipõhiseid ärivõimalusi. Järjest enam mõjutab indeksit ka see, mil viisil firmad ja eraisikud kasutavad digitaalseid tooteid-teenuseid.

Indeksi arvutamise aluseks on enam kui sada kriteeriumit, mis on grupeeritud kuute kategooriasse (sulgudes kriteeriumi kaal): sidevõrgud ja tehnoloogiline infrastruktuur (20%), ärikeskkond (15%), sotsiaalne ja kultuuriline keskkond (15%), õiguslik ja poliitiline keskkond (10%), valitsuse poliitika ja visioon (15%) ning tehnoloogia omaksvõtt tarbijate ja ettevõtete poolt (25%).

Järeldused
Seekordse edetabeli andmete analüüsist koorus rida põhimõtteid, mida riik saab rakendada oma e-valmisoleku tõstmiseks:

  • Lase turul tegutseda ... Vaba konkurentsiga sideturud on võrkude ehitamisel ja kasutajatele jõukohaste hindadega teenuste pakkumisel märksa efektiivsemad kui valitsused. Riigijuhid peaks jätma digitaalse majanduse arengukursi määramise turujõudude hooleks ning talitsema oma tungi IT sektorit spetsiifiliste tehnoloogiate suunas tüürida.
  • ... aga sekku kui vaja. Valitsused peavad tagama investeeringute jõudmise ühiskonna digitaalsete valupunktideni. Näiteks maapiirkonnad ja vaesemad regioonid kipuvad pelgalt turujõudude mõjul tegutsevate teenusepakkujate poolt tähelepanuta jääma.
  • Juhi eeskuju kaudu. Arengumaade valitsused peaksid olema digitaalsete lahenduste rakendamisel esirinnas, et organisatsioonid ja eraisikud saaksid valitsuse loodud praktikaid üle võtta. Samuti saavad valitsused tekitada tehnoloogia ja e-teenuste nõudlust, seda nii otseste ostude kaudu kui kaudselt riigihangete, maksudeklaratsioonide jmt keskkondi luues.
  • Ära tee kõike ise. Valitsused peavad täitma rida ülesandeid: olema IT valdkonna pioneerid, rahastama oma IT infrastruktuuri, mõõdukalt reguleerima IT turgu ning julgustama teisi IT-d kasutama. Samal ajal peavad nad olema võimalikult vähe esiletükkivad ja järjekindlalt hoidma tehnoloogilist neutraalsust nii ostudes kui regulatsioonides.
  • Hoia saavutatut. Nagu selle aasta edetabelist näha, on saavutatud positsioone küllalt lihtne kaotada. E-valmisoleku maailm on koht, kus eesmärgid on pidevas muutumises ning poliitikad ja praktikad vajavad regulaarset ülevaatamist.


Väljavõte Economist Intelligence Uniti 2008. a e-valmisoleku edetabelist

Edetabel koos analüüside ja valdkonnaindeksitega on saadaval aadressil http://www.eiu.com/sponsor/ibm/e-readinessrankings2008.

Lisainformatsioon:

Kersti Ordlik, IBM Eesti OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht kersti.ordlik@ee.ibm.com +372 6 600 841